Kasulikku

Kassi võtmine

23/10/2014

Teades, et kass on juba pidanud elus kogema hülgamist, soovime pakkuda talle turvalist kodu kogu tema eluks. Palume kassisoovijal täita meie koostatud väikese küsimustiku, et saaksime tutvuda koduga, kus me hoolealune elama hakkab. See aitab tagada, et Teie saaksite endale sobiva kassi ja kass talle sobiva kodu.

Peale täidetud ankeedi saamist võtab vabatahtlik huvilisega ühendust ja lepitakse kokku kassi(de)ga tutvumiseks sobiv aeg. Soovi korral toome kokkulepitud päevaks kassi perele ise koju, anname üle kassi passi ja allkirjastame loovutuslepingu.

Kassi loovutustasu on 30 eurot. Kassi enda eest me raha ei küsi, küll aga palume osaliselt hüvitada kassile tehtud protseduurid, mida kassiomanik ka ise oma loomale tegema peaks. Kiipimine, vaktsineerimine koos vaktsineerimistunnistusega ja steriliseerimine/ kastreerimine läheks kassiomanikule kliinikus kokku maksma emase kassi puhul umbes 120 eurot ja isase puhul umbes 80 eurot. Meie oleme seadnud sümboolse loovutustasu 30 eurot, et saaksime selle eest hoolitseda teiste, veel varjupaigas koduootavate kasside eest.

Enne, kui võtad kassi

22/10/2014

Enne, kui võtad kassi, mõtle palun:

Kas lemmiklooma võtmisega on nõus kõik pereliikmed?
Kas peres on allergikuid?
Kas majanduslik olukord võimaldab osta kvaliteetset kassitoitu ja -liiva ning külastada regulaarselt loomaarsti?
Kas on piisavalt aega loomaga tegelemiseks?
Kassi eluiga on pikk, mis saab loomast, kui tulevad suuremad elumuutused – välismaale õppima või töötama minek, perre sünnib laps vms?

Kas võtta kassipoeg või täiskasvanud kass?
Kui sulle on oluline kassi iseloom (tahad eraklikumat või sülekassi jne), siis soovitame mõelda täiskasvanud looma võtmise peale, kelle iseloom on teada ja juba välja kujunenud. Eriti oluline on see juhul kui peres on teisi lemmikloomi või lapsi.

Kas võtta üks või kaks kassi?
On erakliku iseloomuga kasse, aga reeglina on kassid sotsiaalsemad kui arvatakse ja iga loom tahab suhelda oma liigikaaslastega. Tark oleks võtta kohe kaks kassi, kellest on teada, et nende iseloomud sobivad.

Kui tahetakse võtta juba olemasolevale seltsiks teine kass, soovitame võtta juba väljakujunenud iseloomuga ja seltsiva kassi. Hea mõte oleks kaaluda hoiukoduks hakkamise võimalust, mis võimaldab nö testida kasside omavahelist sobivust. Hoikodu on ajutine kodu kassile kuni päriskodu leidmiseni ja kassi endale jätmise kohustust ei ole.

Kui tood kassi koju, siis :

Soovitame alguses panna kiisu koos vee, toidu ja liivakastiga elama väiksemasse ruumi (köök, vannituba jne). Kass võib võõral suurel territooriumil sattuda segadusse, väikeses ruumis tunneb ta end turvelisemalt ja kohaneb kiiremini.
Jäta kass mõneks päevaks rahule.
Kui kiisu tunneb end julgemalt, mängi ja suhtle temaga
Esialgu lase tuppa enda juuresolekul, kuni kiisu on täielikult kohanenud.

Kuidas harjutada uut kassi teise, juba kodus olemas oleva kassiga?
Kassid on territooriumitruud ja seepärast ei pruugi uut kassi oodata sõbralik vastuvõtt. Anna aega oma kassil harjuda mõttega uustulnukast.

Pane uus kass koos vee, toidu ja liivakastiga esialgu elama väiksemasse ruumi (köök, vannituba jne).
Tutvusta mõlemaid kasse teineteise lõhnadega, selleks vaheta loomade mänguasju, lase neil üksteist uksepraost nuusutada jne.
Kui kassid on harjunud mõttega üksteise olemasolust, võib neid esialgu natukeseks ajaks enda juuresolekul kokku lasta.
Pikenda järk-järgult kasside koosolemise aega kuni oled veendunud, et loomad on üksteise olemasoluga leppinud.
Pööra oma kassile tähelepanu ja tegele temaga näitamaks, et uustulnuka saabumisega pole teie suhetes midagi muutunud. Kassid võivad olla äärmiselt armukadedad.

Kassi tervis

21/10/2014

Kassi 9 elu on müüt! Kassid on osavad oma hädade (ka valu) varjajad ja seepärast on raske avastada haigusi õigeaegselt. Kui märkate muutusi kassi tavapärases käitumises (valesse kohta või liiga sage pissimine, isutus, hoiab palju omaette ega taha suhelda, meeleolu langus vms), konsulteerige kindlasti arstiga.

Kord aastas käi kassiga tervisekontrolllis - see on tunduvalt vähem aega ja raha nõudev kui hiljem õigeaegselt avastamata jäänud haigustega võidelda.

Kasulik teada:

Kasside eluiga on 15-20 aastat
Kassi keskmine kaal on 4 kg (2-12 kg)
Kassi normaalne kehatemperatuur on u 38,5 kraadi. Ohtlik on alla 37, 36 kraadi juba väga halb
Limaskestad (silma taskutes, igemed) peavad olema ilusad roosad
Kui kassi turjanahka volti üles tõmmates läheb see lupsti tagasi normaalsesse asendisse, on organismis vedelikku piisavalt. Kui voolab tagasi aeglaselt nagu tainas, on loomal vedelikupuudus.
Kassi hingeõhk ja hambad peavad olema puhtad. Halb hingeõhk, katu olemasolu või veritsevad igemed võivad viidata erinevate haiguste olemasolule. Hoolitse kassi hammaste eest regulaarselt, et õigeaegselt vältida igemepõletiku teket.
Kassi kõrv peab olema sama puhas kui sinu kõrv.
Kassi silmad on selged, rähmased silmad võivad viidata haigusele
Kassi nahk peab olema sile ja pehme, ilma ketenduste, punetuste või ärritusnähtudeta. See ei tohiks olla liiga kuiv ega liiga rasvane ning seal ei tohi olla karvavabu laike.
Kassi karv on sile ja läikiv. Pulstunud ja tuhm karv võib viidata terviseprobleemile.

Kui märkad normist kõrvalekaldeid, konsulteeri kindlasti arstiga!

Kuidas hoiduda nakkushaigustest:

Vaktsineeri kassi ja tee regulaarselt parasiiditõrjet, ka toakassile. Jalanõudega toome väljast tuppa nii parasiidid kui erinevad haigustekitajad
Ära käi luurel varjupaikades. Kui sinna konkreetselt asja ei ole, siis parem ära mine haigusi viima ja tooma
Haige loomaga kliinikusse minnes helista alati ette ja räägi, mis murega tuled
Püüa mitte katsuda kliiniku esemeid, mänguasju jne – tavaliselt ei pese neid keegi
Ära katsu teisi loomi kliinikutes, ostes kliinikust asju, pese need puhtaks
Parem kui sinu vaktsineerimata loom ei hüppa kliinikus põrandale. Kliinikute põrandatel leidub kõike
Vaktsineerimise järel muutub loom nakkuste vastu kaitstuks alles paari nädala möödudes
Väike kassipoeg ei pruugi immuunseks muutuda esimese vaktsiini peale

Tee regulaarselt parasiiditõrjet:

Usside ennetamiseks anna kassile regulaarselt ussirohtu. Väljas käijale kassile 4 x aastas ja toakassile 2 x aastas.
Kui on kahtlusi, et kassil on ussid, siis ole ettevaatlik – mitte ussirohi ei tapa looma, vaid surevatest ussidest erituvad mürgid.
Anna rohi nii, et u 6-12 tundi pärast ussirohu andmist oleks kusagilt abi saada (kliinik lahti)
Igaks juhuks võib mürgituse ära hoidmiseks anda 6 tundi pärast ussirohtu (kassipoegadel 3-4 tundi) sütt ja vaseliiniõli. Süsi seob mürke ja vaseliiniõli takistab toidu ja mürkide imendumist soolest organismi. Toiduõli ei takista seedimist, seega ei sobi
Kirpude ja puukide ennetamiseks on kliinikutes ja loomapoodides müügil spetsiaalsed vahendid. Kui ostad nö. kirburihma, siis veendu, et see tuleks kassil üle pea. Rihma takerdumisel peab olema loomal poomise vältimiseks võimalus sellest vabaneda (välja pugeda).

Mis on kassil viga kui ta oksendab või kõht on lahti?

parasiidid
toidutalumatus – uus, sobimatu toit
toiduallergia
seedehäire – mõtle, mida sõi, mida jõi. Ussirohust tihti psaar päeva kõht lahti, eriti kui on usse, kes surres mürke eritavad
võõrkeha – niit on eriti ohtlik, lõikab nagu nuga soole puruks
viirus – kraadi kassi
oksendamist ja kõhukinnisust võivad tekitada ka allaneelatud karvad. Kass kulutab u 30 % oma ajast karvkatet lakkudes ja 2/ 3 väljalangenud karvadest neelatakse sugemise ajal. Allaneelatud karvad kas oksendatakse välja või väljutatakse väljaheite kaudu. Loomulikku karvade väljutamist saab ergutada andes spetsiaalset (Hairball) kuivtoitu või kasutades kliinikus saada olevat karvapallipastat.

Kõigil juhtudel konsulteeri arstiga!

Steriliseerimine/kastreerimine :

Hoiab ära soovimatud järglased
Emastel väheneb rinnanäärme kasvajate tekke risk ja isastel ei saa tekkida munandivähki
Emastel ei teki mädaemakat
Jääb ära jooksuajale tüüpiline märgistamine (nö. sirtsutamine), agressiivsus jm
Püsivad paremini kodus, isastel väheneb jooksuajal kaklustes saadud traumade ja nakkushaiguste saamise oht
Steriliseerimisega seonduvat kardetud kaalutõusu saab edukalt ära hoida lahjema toiduga

KASSI SOTSIALISEERIMINE

20/10/2014

Reeglina leiab iga inimene ise kassiga kontakti loomiseks sobivaima viisi, mis vastab nii inimese enda kui looma iseloomule. Siiski on hea teada mõningaid sotsialiseerimise põhitõdesid, mis teeks seda protsessi mõlemale poolele lihtsamaks.
Kui tood juba olemasolevale kassile lisaks uue kassi, siis veendu, et su kass oleks vaktsineeritud. Uue kassi minevikku tavaliselt ei teata ja kinnises ruumis on nakkused kiired levima.

1. Soovitame alguses panna kassi koos vee, toidu ja liivakastiga elama väiksemasse ruumi (köök, vannituba jne). Kass võib võõral suurel territooriumil sattuda segadusse (NB! Võib pissida valedesse kohtadesse), väikeses ruumis tunneb ta end turvalisemalt ja kohaneb kiiremini.
Jälgi, et ruumi aknad, uksed ja kõikvõimalikud avaused oleksid suletud. Hirmunud kassi esimene reaktsioon on põgeneda ja ta leiab üles ka kõige väiksemad mulgud, kust läbi pugeda (on olnud juhuseid, kus kassil on õnnestunud pääseda nii lagede kui seinte vahele, torude püstakusse vms.).

2. Anna kassile aega uue olukorraga harjuda ja jäta ta mõneks päevaks rahule. Veendu, et kass sööb, joob ja pissib, tavaliselt teeb ta seda öösiti.

3. Harjuta teda koduste helide ja lõhnadega – pane raadio vaikselt mängima, toimeta oma koduseid toimetamisi, püüdes samas vältida järske liigutusi ja helisid, millest kass võiks ehmuda.

4. Räägi kassiga, et ta harjuks su häälega. Kassidele meeldib väga kui nendega rahulikul ja sõbralikul toonil räägitakse, vajadusel loe talle kasvõi ajalehte ette

5. Anna enda kätt kassile nuusutada, et ta teaks su lõhna.

6. Armastus käib kõhu kaudu! Ürita toita kassi kindlatel kellaaegadel – kass seostab sind kiiresti toiduga ja hakkab sind ootama. Kui kass sööb, võib teda tasakesi püüda puudutada ja silitada

7. Püüa kassi toita ka peo pealt.

Kui kiisu tunneb end julgemalt, suhtle ja mängi temaga. Mängimine on üks aktiivse suhtlemise viise, mille käigus kass õpib sind tundma, harjub sinuga ja õpib sind usaldama. Mõned nipid:

Ole kassiga ühel tasapinnal (näit. põrandal)
Meelita kass mängides endale järjest lähemale, kuni selleni, et ta sind puudutab. Hea nipp on lasta tal mängu käigus joosta üle enda.
Püüa mänguhoos kassi puudutada. Ta harjub sellega kiiresti ja varsti on võimlik talle mängimise käigus pai teha. Sellised „varastatud“ paid hakkavad kassile peagi meeldima ja ta jääb neid vargsi ootama.
Suurenda järjest teievahelist füüsilist kontakti, kuni selleni, et saad teda silitada – algul küll selja poolt, sest inimese käsi võib tunduda hirmutav, aga kui paid juba meeldivad, siis tasapisi lubatakse ennast ka pea poolt silitada.
Kuigi kass sind enam ei karda ja lubab lahkesti pai teha, siis sülle tulemiseni läheb rohkem aega. Kõige lihtsam on teda sinna meelitada toiduga. Et kass harjuks sülle võtmisega, võib teda lihtsalt vahel maast korraks üles tõsta ja jälle maha panna. Harjunud, et tal jalad vahel maast lahti tõstetakse, võib temaga teha niiviisi mõned sammud. Järjest sedasi vahemaad pikendades , harjub kass enda süles tassimisega. NB! Kõik kassid ei ole sülekassid!
Kui tegemist on kassipojaga, on hea nipp keerata kass teki või käteräti sisse, jättes ainult pea välja ja tehes siis kassile pai. Järjest niiviisi kassi enda ja silitamisega harjutades, hakkab protseduur talle meeldima ning peagi tuleb ka nurr.

Kokkuvõtteks
Ei ole sellist arga ega nö.“metsikut“ kassi, keda poleks võimalik kodustada. Kõik oleneb sotsialiseerimisse panustatud aja, kannatlikkuse ja armastuse hulgast. Väga tähtis on järjepidevus – tegele kassiga iga päev ja võimalikult palju, kuni lõpuks näed looma usaldust tärkamas. Ja see on üks äraütlemata imeline tunne.

Miks hakata hoiukoduks?

20/10/2014

Neile, kes kõhklevad, kas hakata hoiukoduks või mitte: ei pea alustama argade kasside sotsialiseerimisest, ajutist kodu ootab ka palju sõbralikke ja inimlembeseid kassikesi. Pole vaja karta, et probleemide tekkimisel jääte oma murega üksi – hoiukodusid nõustatakse ja aidatakse igati.
NB! Hoiukodu on ajutine kodu kassile kuni päriskodu leidmiseni ja kassi endale jätmise kohustust ei ole.

Miks hakata hoiukoduks:

Hoiukoduks olemine on hea võimalus neile, kes mingil põhjusel ei saa ega taha võtta endale kassi päriseks
Need, kes plaanivad võtta teist kassi juba olemasolevale seltsiks, võiks kaaluda hoiukoduks hakkamise võimalust. See võimaldab nö testida kasside omavahelist sobivust ja kassi endale jätmise kohustust ei ole.
Peredele, kus on väikseid lapsi või teisi loomi (koer, jänes vms), on hoiukoduks hakkamine suurepärane võimalus tegemaks kindlaks kassi sobivust teiste pereliikmetega
Inimesed, kes kahtlevad kassi võtmises, võiks kõigepealt proovida hoiukoduks olemist. See annab võimaluse proovida elu kassiomanikuna ja kui see tõesti ei sobi, siis looma endale jätma ei pea
Ja kõige peamine – aitate hädas looma teel tema päriskoju .

KIIPIMISEST JA REGISTRISSE KANDMISEST

20/10/2014

Kallid loomaomanikud, kel veel oma lemmikloom registreerimata, PALUN REGISTREERIGE OMA LOOMA KIIP JA KANDKE OMA LOOM LEMMIKLOOMAREGISTRISSE! Registreerimata kiip on kasutu. Suur hulk leitud loomadest lõpetab oma elu traagiliselt lihtsalt seetõttu, et loom on küll kiibitud, aga mingil põhjusel jäänud registrisse kandmata.

Eestis on 2 üleriigilist lemmikloomaregistrit. Inimestel, kes reisivad koos loomaga, oleks soovitav registreerida oma lemmik mõlemas registris.

1. Kohalike omavalitsuste Lemmikloomaregister :

Looma saab registreerida interneti teel, registreerimine ja kiipkoodi otsing on TASUTA
Teenus on avatud üle-eestiliselt kõikidele lemmikloomaomanikele
Looma leidmisel on hoiupaigad kohustatud kontrollima kiibi olemasolu KOV Lemmikloomaregistrist.

2. Eesti Väikeloomaarstide Seltsi Eesti lemmikloomaregister:

Registrisse saab kanda loomakliinikutes. Lemmiklooma registreerimise tasu on 11.50 EUR ühe looma kohta, kiipkoodi otsing on tasuta
Register on liitunud ka Europetnet’iga, mis võimaldab reisil kadumaläinud looma omanike kiiret leidmist kogu Euroopast.

Need, kel oma lemmik veel kiipitamata, saavad seda teha loomakliinikutes. Teenus on tasuline, aga korraldatakse ka kampaaniaid, kus kiipi saab lasta paigaldada soodushinnaga. Iga mikrokiibi number on unikaalne kogu maailmas ja selle abil saab looma eksimatult identifitseerida.

Koerte kiipimine on kohustuslik ja ALATES 01.01.2015 KEHTIB KIIPIMISE KOHUSTUS KA TALLINNAS PEETAVATELE KASSIDELE
Alates 2011 aastast on looma mikrokiibiga märgistamine piiriületamiseks kohustuslik.

Ohud kodus

20/10/2014

Kodu peaks olema kõige turvalisem koht mitte ainult inimesele, vaid ka lemmikloomale. Ometi juhtub nendega õnnetusi - paljud asjad, mis meie igapäevaelus on loomulikud, võivad kassile olla ohtlikud ja saada saatuslikuks. Allpool mõned meeldetuletused tagamaks oma lemmikule turvaline elu.

AKEN – lisaks sellele, et kergelt avatud aknaga võivad kassid kaduma minna, jäävad nad avatud plastakna vahele. Ennast pääasta üritades võivad nad end üles puua. Muretse palun (ka plastaknale!) akna lahtioleku piiraja! Kindlasti ei tohi kasse lahtise või poolavatud aknaga üksi koju jätta.
Lahtine rõdu (ka aken) – kassid võivad kergesti alla kukkuda.
Tagantkäe kinnilükatav uks – on juhtumeid, kus kassipoeg on niimoodi surnuks löödud.
Kemikaalid, sh autoakende pesuvedelik – mõnede kemikaalide lõhn või maitse võib kassidele meeldida ja tagajärjeks on surmav mürgistus.
Toalilled – paljud neist on kassidele mürgised.
Ravimid – on loomadele mürgised.
Niit ja lõng – üliohtlikud, pingul niit lõikab soole puruks nagu nuga.
Salvid/kreemid – osad loomad kipuvad neid lakkuma ja tagajärjeks võib olla neerukahjustus.
Lahtised pliidid, ahjud ja kaminad – kasse meelitab puude lõhn ja soojus ning põlevad ära.
Pesumasin – kui uks kinni lükata, siis lõpeb õhk 30 minutiga, ei peagi pesema.
Pealtlaetav pesumasin ja avatavad diivanvoodid – lõikavad sabad otsast, käpad pooleks jne

Kuumad pliidiplaadid – kass võib mänguhoos üle joosta ja ennast põletada.
Kukkuvad asjad – kassid on tegelikult väga õrnad.
Vale kaelarihm – poob. Veendu, et rihm tuleks kassil üle pea. Rihma takerdumisel peab olema loomal poomise vältimiseks võimalus sellest vabaneda.
Juhtmed – lisaks sellele, et kassid võivad neid närida, võivad voolu all olevad juhtmed kassile viga teha. Loomapoodides müüakse kassitõrje aerosooli, mida juhtmetele piserdada.
Nööriotsas mänguasjad – poovad, järelvalveta ei tohiks kassi sellega jätta.
Avatud WC-pott – eriti kassipoegade puhul.
Toores maks – selle söötmine iga päev võib kassi tappa. Seda enamasti ei teata.

Miks eelistada täiskasvanud kassi?

19/10/2014

Igal kevadel satub varjupaikadesse palju emaseid kasse koos poegadega. Kassipojad leiavad kiiresti kodu, aga täiskasvanud kassid, kes pole nii „nunnud“ karvakerad kui kassilapsed, jäävad varjupaika. Pole haruldane, kui esimese emotsiooni ajel võetud kassipoeg leiab ennast uuesti varjupaigast, nüüd juba täiskasvanud kassina. Põhjusi on erinevaid - küll ei vastanud kassipoeg kasvades ootustele (ei olegi sülenurrik), küll tegi pahandust või lihtsalt polnud enam nii „nunnu“. Ja nii kordub see igal aastal. Täiskasvanud kassid aga muudkui ootavad oma armastavat peret, mõned lausa aastaid, sest igal kevadel sünnivad ju uued pisikesed „nunnud“.

Täiskasvanud kassil on palju eelised ja siin toomegi 10 põhjust miks eelistada just täiskasvanud kassi:

Kui sulle on oluline kassi iseloom (tahad eraklikumat või sülekassi jne), siis soovitame mõelda täiskasvanud looma võtmise peale, kelle iseloom on teada ja juba välja kujunenud. Eriti oluline on see juhul kui peres on teisi lemmikloomi või lapsi.
Kõik kassid ei sobi lastega, täiskasvanud kassi iseloom on aga teada ja nii on kindel, et lastega peresse saab nendega seltsiv kiisu. Lisaks on kassipojad väga õrnad ega kannata solgutamist, samuti ei ole nad õppinud veel küüsi kasutama. Täiskasvanud kass oskab end paremini hoida väikelaste pealetükkivuse eest ja lapse kriipida saamise oht on väiksem.
Kui tahetakse võtta juba olemasolevale seltsiks teine kass, soovitame võtta juba väljakujunenud iseloomuga ja seltsiva kassi. Hea mõte oleks kaaluda ka hoiukoduks hakkamise võimalust, mis võimaldab nö testida kasside omavahelist sobivust. Hoiukodu on ajutine kodu kassile kuni päriskodu leidmiseni ja kassi endale jätmise kohustust ei ole.
Täiskasvanud kass ei tee nii palju pahandust kui ülienergiline kassipoeg – ei ripu kardinates, kaeva lillepottides vms.
Ei vaja erilist õpetamist - põhitõed nagu liivakasti otstarve, kratsipuu kasutamine jne. on suurel kassil selged, samuti oskab ta inimesega suhelda.
„Kingin vanaemale kassipoja“ ei ole arukas mõte. Kassi võttes tuleb arvestada inimese vanusega - kassi eluiga on 15-20 aastat ja mis saab kassist kui perenaist/peremeest enam ei ole? Vanem ja rahulikum kass, kes ei mürgelda ja öösiti magada laseb, on eakale inimesele ideaalseks seltsiliseks.
Töötavale ja palju kodust ära olevale inimesele sobib täiskasvanud kass, kes ei vaja nii palju seltsi ja tähelepanu ning saab üksinda hästi hakkama. Kassipoeg vajab õpetamist, tal hakkab üksinda igav ja pahandused on kiired tulema.
Kui tahad koju võtta ainult ühte kassi, eelista rahulikku, eraklikuma iseloomuga täiskasvanud kassi. Kassipojal või väga seltsival kassil hakkab üksinda igav ja neid soovitatakse võtta kahekaupa.
Natuke küpsemas eas kassid on ideaalsed kaaslased rahulikuma elulaadiga inimesele – nad ei ole pealetükkivad, ei vaja palju tähelepanu, aga on sinu jaoks alati olemas kui vajad lohutust või seltsi.
Võttes täiskasvanud kassi, ei tasu muretseda, et kass ei ela teiega piisavalt kaua, sest ta on “vana”. Kassid elavad 15-20 aastaseks ja see on väga pikk aeg!

Kassiga õue!

19/10/2014

Kui soovite, et kass hakkaks käima õues.

Tuletame kõigepealt meelde, et ilma omaniku juuresolekuta väljaspool loomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi viibiv loom võrdsustatakse hulkuva loomaga. Seega on kõige õigem jalutada oma kassi rihma otsas.

Kui olete veeendunud, et kassil on ohutu omapäi õue minna ning suudate tagada, et kass püsib oma aias/õues, siis:

Kui võtate endale kassi, tuleb enne tema välja laskmist veenduda, et loom on uue pere ja kodu täiesti omaks võtnud. Tavaliselt kulub selleks mitu kuud.
Ärge kunagi laske uues kodus kassi kohe välja ega pange teda kohe keset õue maha! Kass ei tea, et Teie kodu on nüüd ka tema kodu ja võõrasse keskkonda sattudes ta põgeneb.
Esimest korda õue minnes, peab kass ise minema üle lävepaku (mitte süles!), et ta pärast oskaks tuldud teed tagasi tulla. Uks tema selja taga hoidke lahti, et kass saaks vajadusel põgeneda temale turvalisse keskkonda (tuppa).
Olge kassiga koos väljas, omapäi saab teda jätta ainult siis, kui olete veendunud, et kassil on tema territooriumi (ehk Teie aia) piirid selged ja ta seal ka püsib.
Kui elate korrusmajade rajoonis, lõpeb kassi omapäi õues käimine varem või hiljem traagiliselt. Kui soovite, et kiisu saaks õue, jalutage teda rihma otsas.
Ärge unustage kontrollida, kas kassi kiip on lemmikloomaregistris Teie nimele registreeritud. Kui ei ole, saab seda teha internetis tasuta: https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/perekond_1/lemmikloomaregister_llr_andmete_vaatamine_kontaktandmete_parandamine_ja_looma_registreerimine

KASULIKKU INFOT KASSI VEETARBIMISEST

19/10/2014

Palavate ilmadega tekib nii mõnelgi kassiomanikul küsimus: kas minu kass saab ikka piisavalt vedelikku? Ega tal veepuudust ei ole tekkinud? Kas ta joob liiga vähe? Liiga palju?

Kõigepealt tasub teada, et meie kodukiisu juured ulatuvad kaugesse Aafrikasse. Kõrbepiirkondades elanud eellase järglasena:

kaotab kass higistamise ja väljahingamisega väga vähe vett
kassi neerud suudavad uriini kontsentreerida ja sel moel vett kokku hoida. NB! Kuna kasside uriin on kontsentreeritud ja nad pissivad suhteliselt harva, on nad eriti tundlikud kuseteedega seonduvate probleemide suhtes. Seepärast tuleb jälgida, et kass jooks vett piisavas koguses.

Kuid siiski – kas minu kass saab piisavalt vedelikku?

Kassi veetarbimine sõltub suuresti toidust:

toit ise sisaldab üsna palju vett. Üks rott sisaldab 67% vett ning konservid koguni 70-80 %. Mure oma looma liig vähese veetarbimise pärast võibki tekkida eelkõige neil kassiomanikel, kes toidavad oma lemmikut konserviga või kõrge veesisaldusega naturaalsete produktidega. Arusaadav, et kass, kes oma vedelikukoguse saab toidust, peaaegu ei joogi
kuivtoitu süües on kassi veevajadus suurem, samuti kui tema menüü sisaldab soolaseid või magusaid toite (või õnnestub tal neid laua pealt näpata). Omanikku peaks valvsaks tegema olukord, kus kass joob vähe, kuigi sööb peamiselt kuivtoitu.

Tuleb meeles pidada, et värske vesi peab olema loomale alati kättesaadav, ka siis, kui ta sööb eranditult „märga” toitu. Kui tahaksid, et Su kass jooks rohkem vett, siis siin on abiks mõned väikesed nipid:

lisa kuivtoidule vett ja lase pisut seista (ära sega, sest moodustunud „pudrust” ei pea kassid tavaliselt lugu)
pane vett erinevatesse kohtadesse ja kõrgustele – nii märkad, millist kohta Sinu kass joomiseks eelistab
valides erineva suuruse ja kujuga nõusid vee jaoks, saad teada oma kassi eelistused. Enamikule kassidest meeldib juua suurest anumast, mis kassi seisukohalt on „järv”, mitte mingi hale „lomp”
jälgi vee temperatuuri – paljud kassid armastavad juua toasooja või isegi pisut soojemat vett, kuid teised eelistavad jällegi külma vett
metallist ja plastikust nõude asemel soovitame kasutada klaasnõusid või keraamikat
paljud kassid armastavad voolavat vett. Sellisel juhul ei teeks paha muretseda purskkaevu tüüpi jooginõu või jätta mõnikord kraan pisut jooksma
vett tuleks vahetada vähemalt 2 korda päevas
veekaussi ei tasuks asetada päris toidukausi kõrvale, sest sedaviisi kipuvad toiduraasukesed ka veekaussi sattuma, kuid kassid armastavad puhast vett.

Aga kui kass joob liiga palju?

Kui märkate, et kass joob tavalisest rohkem, tuleb muutuda valvsaks ja kindlasti pöörduda veterinaari poole. Suurenenud veevajadus võib viidata haigustele (neeru- ja põieprobleemid, suhkruhaigus, hormonaalne disbalanss jne).

Kui kodus on rohkem kui üks kass, võib olla raske märgata, milline neist joob liiga vähe või liiga palju, sest kassid käivad vett joomas ka öösiti. Veel raskem on vedelikutarbimist hinnata õueskäivate kasside puhul. Kui teil on tekkinud selles osas kahtlusi, siis - kui kassi turjanahka volti üles tõmmates läheb see kiiresti tagasi normaalsesse asendisse, on organismis vedelikku piisavalt. Kui voolab tagasi aeglaselt nagu tainas, on loomal vedelikupuudus ja tuleb viivitamatult pöörduda arsti poole. Kahtluse korral tasub alati nõu pidada veterinaariga. Pole hullu, kui kartused osutuvad asjatuks, parem tülitada arsti 10 korda ilmaaegu, kui jätta tülitamata see üks kord, mil teie loom tõesti abi vajab.

<<Previous

Artiklid