Kassi tervis

Kassi 9 elu on müüt! Kassid on osavad oma hädade (ka valu) varjajad ja seepärast on raske avastada haigusi õigeaegselt. Kui märkate muutusi kassi tavapärases käitumises (valesse kohta või liiga sage pissimine, isutus, hoiab palju omaette ega taha suhelda, meeleolu langus vms), konsulteerige kindlasti arstiga. 

Kord aastas käi kassiga tervisekontrolllis - see on tunduvalt vähem aega ja raha nõudev kui hiljem õigeaegselt avastamata jäänud haigustega võidelda.

Kasulik teada:

• Kasside eluiga on 15-20 aastat
  
• Kassi keskmine kaal on 4 kg (2-12 kg)
  
• Kassi normaalne kehatemperatuur on u 38,5 kraadi. Ohtlik on alla 37, 36 kraadi juba väga halb 
  
• Limaskestad (silma taskutes, igemed) peavad olema ilusad roosad
  
• Kui kassi turjanahka volti üles tõmmates läheb see lupsti tagasi normaalsesse asendisse, on organismis vedelikku piisavalt. Kui voolab tagasi aeglaselt nagu tainas, on loomal vedelikupuudus.
  
• Kassi hingeõhk ja hambad peavad olema puhtad. Halb hingeõhk, katu olemasolu või veritsevad igemed võivad viidata erinevate haiguste olemasolule. Hoolitse kassi hammaste eest regulaarselt, et õigeaegselt vältida igemepõletiku teket. 
  
• Kassi kõrv peab olema sama puhas kui sinu kõrv.
  
• Kassi silmad on selged, rähmased silmad võivad viidata haigusele
  
• Kassi nahk peab olema sile ja pehme, ilma ketenduste, punetuste või ärritusnähtudeta. See ei tohiks olla liiga kuiv ega liiga rasvane ning seal ei tohi olla karvavabu laike.
  
• Kassi karv on sile ja läikiv. Pulstunud ja tuhm karv võib viidata terviseprobleemile.
  

Kui märkad normist kõrvalekaldeid, konsulteeri kindlasti arstiga!

Kuidas hoiduda nakkushaigustest:

• Vaktsineeri kassi ja tee regulaarselt parasiiditõrjet, ka toakassile. Jalanõudega toome väljast tuppa nii parasiidid kui erinevad haigustekitajad
  
• Ära käi luurel varjupaikades. Kui sinna konkreetselt asja ei ole, siis parem ära mine haigusi viima ja tooma
  
• Haige loomaga kliinikusse minnes helista alati ette ja räägi, mis murega tuled
  
• Püüa mitte katsuda kliiniku esemeid, mänguasju jne – tavaliselt ei pese neid keegi
  
• Ära katsu teisi loomi kliinikutes, ostes kliinikust asju, pese need puhtaks
  
• Parem kui sinu vaktsineerimata loom ei hüppa kliinikus põrandale. Kliinikute põrandatel leidub kõike
  
• Vaktsineerimise järel muutub loom nakkuste vastu kaitstuks alles paari nädala möödudes
  
• Väike kassipoeg ei pruugi immuunseks muutuda esimese vaktsiini peale
  

Tee regulaarselt parasiiditõrjet:

• Usside ennetamiseks anna kassile regulaarselt ussirohtu. Väljas käijale kassile 4 x aastas ja toakassile 2 x aastas.
  
• Kui on kahtlusi, et kassil on ussid, siis ole ettevaatlik – mitte ussirohi ei tapa looma, vaid surevatest ussidest erituvad mürgid.
  
• Anna rohi nii, et u 6-12 tundi pärast ussirohu andmist oleks kusagilt abi saada (kliinik lahti)
  
• Igaks juhuks võib mürgituse ära hoidmiseks anda 6 tundi pärast ussirohtu (kassipoegadel 3-4 tundi) sütt ja vaseliiniõli. Süsi seob mürke ja vaseliiniõli takistab toidu ja mürkide imendumist soolest organismi. Toiduõli ei takista seedimist, seega ei sobi
  
• Kirpude ja puukide ennetamiseks on kliinikutes ja loomapoodides müügil spetsiaalsed vahendid. Kui ostad nö. kirburihma, siis veendu, et see tuleks kassil üle pea. Rihma takerdumisel peab olema loomal poomise vältimiseks võimalus sellest vabaneda (välja pugeda).
  

Mis on kassil viga kui ta oksendab või kõht on lahti?

• parasiidid
  
• toidutalumatus – uus, sobimatu toit
  
• toiduallergia
  
• seedehäire – mõtle, mida sõi, mida jõi. Ussirohust tihti psaar päeva kõht lahti, eriti kui on usse, kes surres mürke eritavad
  
• võõrkeha – niit on eriti ohtlik, lõikab nagu nuga soole puruks
  
• viirus – kraadi kassi
  
• oksendamist ja kõhukinnisust võivad tekitada ka allaneelatud karvad. Kass kulutab u 30 % oma ajast karvkatet lakkudes ja 2/ 3 väljalangenud karvadest neelatakse sugemise ajal. Allaneelatud karvad kas oksendatakse välja või väljutatakse väljaheite kaudu. Loomulikku karvade väljutamist saab ergutada andes spetsiaalset (Hairball) kuivtoitu või kasutades kliinikus saada olevat karvapallipastat.
  

Kõigil juhtudel konsulteeri arstiga! 

Steriliseerimine/kastreerimine :

• Hoiab ära soovimatud järglased
  
• Emastel väheneb rinnanäärme kasvajate tekke risk ja isastel ei saa tekkida munandivähki
  
• Emastel ei teki mädaemakat
  
• Jääb ära jooksuajale tüüpiline märgistamine (nö. sirtsutamine), agressiivsus jm
  
• Püsivad paremini kodus, isastel väheneb jooksuajal kaklustes saadud traumade ja nakkushaiguste saamise oht
  
• Steriliseerimisega seonduvat kardetud kaalutõusu saab edukalt ära hoida lahjema toiduga

---